Wednesday, April 9, 2014

Eve Kask ja Signe Kivi "BUSSIPUTKAD"

Valisin ka ühe e-näituse, milleks on Eve Kase ja Signe Kivi "Bussiputkad". Bussiputka on teekonna algus- ja lõpp-punkt, bussi ootamise koht, kuulutuste- ja teadetetahvel, valimispropaganda- ja eneseväljenduse, suhtlemise ja kauplemise paik, klubi, pubi, rahvamaja, tasuta hotell, kemps, armastamise ja armatsemise koht, omanäoline arhitektuuriobjekt, vaatamist vääriv mitmekesine rahvakunsti ilming. Selle tõdemuseni jõudsid Eve Kask ja Signe Kivi, olles kolm aastat kestnud ühisprojekti raames läbinud 13 tuhat kilomeetrit Eestimaa teid ning üles pildistanud ei rohkem ega vähem kui 1545 bussiputkat.


Niitsiku

Kilingi-Nõmme

 See on projekt, mis paljuski kõneleb iseenda eest. Ning kõneleb väga palju Eestimaast, millest suurem osa ei asugi Tallinna "lähiümbruses" ning ammugi ei paista kätte Toompealt. See Eestimaa võib olla kohati õige vaene ja mahajäetud, kuid temas ei puudu vägi ega tema teedes salapärane lummus. Ja mis muud need bussiputkad ongi kui teede valvurid.

Hullo

 Kabli kool

Valisin just selle näituse, kuna olen ise oma silmaga näinud mõningaid Eesti hämmastavaid bussipeatusi. See näitab, et inimestel mõte lendab ja ideid on palju ning see teeb erinevate paikade külastamise veelgi põnevamaks. 
See Saaremaal asuv Kuuse bussipeatus on minu arvates üks kõige huvitavamaid bussipeatusi, loomulikult ka seetõttu, et olen seda oma silmaga näinud. 
Selles on palju pisikesi detaile ja see on väga omapärane.

Edmus Jansons "THE ISLE OF SEALS"

06.03.2013 külastasin Edmus Jansonsi näitust "The Isle Of Seals". Jansons on sündinud 1972 aastal on õppinud telerežiid Läti Kultuuriakadeemias, animatsiooni Ülevenemaalises Filmiülikools ja Eesti Kunstiakadeemias.


Edmunds on töötanud režissööri abina, operaatorina, heliinseneri ja graafilise disainerina rajas ta 2002.a oma animatsioonistuudio Atom Art, mis kõrvuti tema oma filmidega edendab ka noorte andekate animaatorite eksperimente.
Stuudio viljeleb joonis-, liiva-, söe-, nuku- ja lamenukk animatsiooni paljudes zhanrites (absurd, maagiline realism, dokfilm, muusikal, laste tv seriaalid), Jansoni enda looming hõlmab kõrvuti animafilmidega dokumentaali, videot ja raamatuillustratsiooni, ta on teinud ka filmiklippe, graafilist disaini ja mobiilirakendusi.


Kuueminutilise filmi "Hülgessar" aluseks on Ruhnu saare ajaloost pärinevad sündmused, mis kasvasid ja argnesid ta peas omasoodu nii, et esialgselt dokumenteeritust jäi alles õige pisku. Tegu on kujuteldava saarega, millele saabub dokumentalistist fotograaf, kelle jaoks kohaliku elu kulg ja kombed on sedavõrd võõrad, et esialgne rõõm harukordsest süžeest asendub hävitava mittemõistmisega.

Väike lõiguke sellest filmist:
The Isle Of Seals

Edmunds Jansonsi film oli väga omamoodi. Esialgu kui ei olnud filmi kirjeldust lugenud sai oma fantaasia meeled 100% tööle panna ja ise ette kujutada, mis seal toimub. Ilma kirjelduseta poleks kohe kindlasti aru saanud, mida ta selle filmiga mõtles. 

Maria Sidljarevitš "YOU BROKE MY LIFE"

13.02.2013 külastasin Linnagaleriis Maria Sidljarevitši näitust "You Broke My Life".
Maria on sündinud 01.06.1982 Tallinnas ja õpib Kunstiakadeemias ning see näitus oli oluline osa tema magistritööst.
Pidev optimism 2013

Loomingulises uurmuses tegeleb teemadega, mis on seotud mälestustega. Aluseks võtab mälupilte enda elust. Proovib meenutada ja taaskujutada oma olulisemaid mälestusi, et saada iseendast üldisemat ja terviklikumat pilti.

Kes on soft 2013
  
Sarnaselt paljudele põlvkonnakaaslastele väljendub Maria iseenesestmõistetavalt emakeeles; oma väga korralikku eesti keelt kasutab ta akadeemiliste esildiste tegemiseks; inglise keelt pildisisestes tekstides ja pealkirjades. 

Maria on öelnud, et valesti ei saa minna midagi, sest tähtis pole mitte tulemus, vaid teekond, millel pole lõppu. Kunstniku kord fragmenteeritud, kord hajusad, kord valgelaigulise tühjusega täidetud pildid kajastavad ette võetud mäluteemat väga täpselt, väga veenvalt.




Maalid kujutavad täpselt seda, et suures plaanis on inimestel mälestused meeles, aga kui hakata mõtlema pisidetailidele, siis need on ununenud. Meelde jäävad vaid kõige helgemad mälestused, aga kui neid ei meenuta ununevad ka nende mälestuste pisidetailid.
"Frida"

Frida Kahlo de Rivera sündinud 06.07.1907 ja suri 13.07.1954. Meksikost pärit kunstnik, kelle stiil oli üsnagi omapärane ja teistest eristuv. Tema stiili iseloomustab tundelisus, sügavus, mässumeelsus, sensuaalsus ja sürrealistlikus.
Sürrealistlikuse kohta on ta ise öelnud, et arvasin, et olen sürrealist, aga ma ei ole. Ma ei maalinud kunagi oma unenägusid. Maalisin oma tegelikkust.
Pärast 1925. aastal toimunud autobussiõnnetust otsustas Frida lõplikult loobuda meditsiiniõpingutes ning hakkas maalima. 1926. aastal maalis ta oma esimese autoportree esimese suurest maalide seeriast, mis väljendas tema elu sündmusi ja tema isiklikke reaktsioone olukordadele. Paljud tema maalidest valmisid ajal, mil kunstnik oli aheldatud voodisse.
Tema maalide värvikirevus tuleb Mexico kultuurist ja dramaatilisest sümboolikast. Paljudes maalides võib leida ahvi, kes Mexico kultuuris sümboliseerivad iha, aga Frida maalis neid kui helluse ja kaitsja sümbolina.
Noore kunstnikuna läks ta nõu küsima kuulsa Mexico kunstniku Diego Rivera käest, et kuidas oleks võimalik teha kunstist oma karjäär. Diego märkas kohe tema annet ning innustas teda edasi kunstiga tegelema ja ajamöödudes muutusid nad aina lähedasemaks. 1929. aastal nad abiellusid olenemata sellest, et Frida ema seda heaks ei kiitnud. Nende abielu oli vägagi mässuline, mõlemad olid väga temperamentsed ja neil olid abielu välised suhted. Kõige selle tulemusel nad lahutasid, aga 1940.aastal abiellusid uuesti.


Tolleaegsed soonormid olid väga kindlalt paigas. Naised pidid tegema majapidamise töid ja püsima kodus, aga Fridale ei meeldinud see ning astus sellele vastu. Riietudes end ülikonda ja ühel hetkel lõikas ta endale poisipea. 
Talle meeldis tarbida alkoholi ning suitsetada, aga see ei pälvinud teiste naiste poolt heakskiitu.

Tuesday, April 8, 2014

RIHO UNT

 15. oktoobril 2013 külastasime me klassiga Sinilinnu tagaruumis olevat kino, kus näidati meile Riho Undi kahte multifilimi "Saamueli Internet" ja "Vennad Karusüdamed".

Riho Unt on sündinud 15.05.1956 Harjumaal ja erialalt on ta Nukufilmi režissöör ja kunstnik.

"Saamueli Internet"- Esilinastus toimus 19.05.2000 ja multifilmi kestvuseks on 28 minutit. See on Kapsapea triloogia kolmas osa.
Eesti taluperemees Saamuel koos oma ustava ja nutika kaaslasega, roosa põrsaga satuvad kogemata Internetti, kus neid ootab ees palju seiklusi ja võitlusi.
See teos jättis mulje nagu Unt oleks tulevikku ette ennustanud ja teadnud kui seotud on inimesed tulevikus internetiga ning kui sõltuvusse inimesed sellest jäävad.

"Vennad Karusüdamed"- Esilinastus toimus 13.10.2005 ja seiklusfilmi kestvus on 18 minutit. Filmi kangelasteks on vene kunstniku Ivan Shiskini kultusmaalilt “Hommik männimetsas” pärit kolm karupoega. Kolm karupoega (Henry, Vincent ja August) satuvad unelmatelinna Pariisi. Sooviga teenida elatist kunstnikena, aga see plaan kukub neil läbi. Maskeeritunatsirkuselõvideks seiklevad karupojad tagasi Venemaale, et üles leida karuema pärandus.
See seiklusfilm oli ehe näide sellest, et alati ei lähe kõik nii nagu soovid.